1935-1940 peeti Eest Vabariigis pargi- ja kodukultuuri taasväärtustamist kui iseseisvuse, eneseväärikuse ja teadvustamise väljendamist riiklikult tähtsaks. Kavas oli Kadriorg ja seda ümbritsev ala tervikuna kujundada kauni haljastusega meelelahutuslike ürituste korraldamise piirkonnaks nn. rahvapargiks. 1934. a koos Kadrioru Komitee moodustamisega alustati kavakindlat pargiala planeerimist. Kuulutati välja konkurss. Rajamiseks võeti parimad lahendused, millega püüti luua Euroopa tasemel rahvuslike sugemetega rahvaparki. Töödega alustati 1935.a sügisel. Park kujundati erinevas eas ja mitmekesiste huvidega inimestele kasutamiseks, mis ongi rahvapargi olemuse esimene kriteerium. Kujundati Luigetiigi ümbrus vöökirjas peenra ja päikesekellaga, ehitati noortepark, vabaõhu kontserdiplats kõlakoja, purskkaevu ja kiviktaimlaga (praegu roosimägi) ja Apollo plats skulptuuriga.
Kadrioru lossi ees asuv 280 meetri pikkune alumise aia rajamist alustati samaaegselt lossi ehitustöödega 1718. a sügisel. Alumine aed oli keeruka liigendusega: ristuvad alleed, võrestikuga kaetud teed, poolkaarekujulised lehtlad, pügatud hekkidega kabinetid, purskkaevud, skulptuurid, lillevaasid, lossi ees keerulise mustriga parterpeenrad. Kõike seda ümbritses kolmest küljest kivivooderdisega kanal, millest viisid üle käsipuudega sillad. Peale Peeter I surma 1725. a aeglustus pargi rajamine, viidi ära skulptuurid ja purskkaevud, lõppes regulaarne hooldus. Algselt regulaarse haljastuse asemele kujunes pimeaeda meenutav puistu. Kavas on taastada alumine aed esialgsel kujul. 2012. aastaks taastati aeda ümbritsev kanal, 2013. aastal taastati kanali äärne lõunapoolne allee. 2014. aastal rajatakse põhjapoolne allee. Tööd jätkuvad.
12.juunil 1937 avati Noortepark, mille idee ütles välja Kadrioru pargi valitseja Peeter Päts 1934.aastal. Noortepargi projekteerisid arhitektid Alar Kotli – üldprojekt ja Villem Seidra – peahoone projekt. Hoone ehitamiseks kasutati Alumise aia galeriide ja trammikuuride lammutamisest saadud materjali. Paviljoni kasutati nii suvel kui talvel (uisulaenutus). Lastel oli kasutada basseinid ujumiseks ja sulistamiseks, liivakastid, erinevad mänguväljakud. Lapsi juhendasid instruktorid. Tallinna elanikele on Noortepark olnud läbi aegade populaarne.22.juulil 2007 avati renoveeritud Noortepark uuesti, endisest poole väikemana. Vanast pargist on säilinud ujumisbasseini metallist liumägi ja parki ümbritsev aed. 2009ndaks restaureeriti ja kohandati paviljon lastemuuseumiks Miia Milla Manda.
Kadrioru lossi taga asuv Ülemine aed (Lilleaed) rajati üheaegselt lossiga ehitustööde esimeses järgus. Alumisele astangule rajati lilleaed, teisele astangule – Miraaži tiik. Miraaži tiik ja selle ümbrus kujundati ümber1939ndaks aastaks seoses Presidendi administratiivhoone ja aia ehitamisega. Lilleaed on läbinud mitmeid kujundusi, praegune barokkstiilis lilleaed taastati 18. sajandist säilinud jooniste ja arheoloogiliste uuringute põhjal. Aed taasavati külastajatele pargi sünnipäeval, 22. juulil 2000.
31.juulil 2011 lõpetati maastiku-arhitektuuriline Jaapani aia väljaehitamine. Jaapani aia kujundas ja juhendas rajamist Kyotost pärit maastikuarhitekt Masao Sone. Valitud ala oma varjulise kividerohke nõlvaga ja kahe tiigiga ning nn väikese hundikuristikuga pakkusid Jaapani aia kujundamiseks suurepäraseid eeldusi. Kadrioru pargi Jaapani aia puhul on tegemist tiigiaiaga, mille koosseisu kuulub ka teeaed. Meie Jaapani aia kivide paigutus on inspireeritud Tallinna vanalinna katusemaastikust ja kujundus lähtub ühest sissepääsust. Tulevikus paigutatakse aeda väravad, teemaja, ootepaviljon, kaks silda väikesele tiigile, laternad, kätepesunõud jms detailid, mis kuuluvad Jaapani aeda.
Regulaarpargist põhja poole jääb vabakujunduslik park, mille rajamise aluseks said looduslik tammesalu koos kivikülviga, astangud ja paekallas. See maastik ja taimekooslused ei ole viimase 300 aasta jooksul eriti muutunud. 1897 hakati parki uuendama toona ühe kuulsama maastikuarhitekti G. Kuphaldti (Georg Kuphaldt (1853-1938) – Vene Keiserliku Õueministeeriumi Apanaažide Valitsuse aedade inspektor, Riia aedade ja parkide direktor) juhendamisel. Eemaldati võsa, rajati ringtee, istutati uusi puid ja põõsaid. 1990ndatel taastati G. Kuphaldti planeering. Tähelepanuväärne on tammesalu oma paljude üle 300 aasta vanuste puude ja rändrahnude kivikülviga. Tammesalu kirdeosas kasvab pargi kõige jämedam tamm (d=180 cm). Tammesalust mere pool asub Jaapani aed, paekalda alla jääb Pillapalu plats.
Kadrioru lossi ja regulaarpargi rajamist alustati 1718. aasta suvel. Kohal oli Venemaa tsaar Peeter I koos Itaalia arhitekti Nicola Michettiga. Planeeriti itaaliapärane kolmetasandiline ansambel, kus lossiesine alumine aed paikneb madalal platool, lossitagune ülemine aed paikneb juba kahel astangul. Esimesel astangul on broderiiparteritega lilleaed, teisel astangul barokse kujundusega Miraaži tiik. Alumine ja ülemine aed on barokse lossiansambli lahutamatuteks osadeks. Mõlemad aiad ja loss kavandati ühe peatelje suhtes sümmeetrilistena. Ülemises aias lõppeb peatelg kaskaadi ja Miraaži tiigiga (praegu ristkülikukujuliseks ümber kujundatud bassein Presidendi roosiaias), alumises aias aga kanalikaarega. Kadrioru regulaarpargi kujunduses näeme erinevatele Euroopa maadele omaseid barokseid kujundusvõtteid – itaaliapäraseid terrasse, hollandipäraseid kanaleid, prantsuspärast telgsümmeetrilist teedevõrku ja parterpeenraid, venepärast lillevalikut. See on ilmekaks näiteks, et regulaarne pargikunst, olenemata oma kindlatest kujundusvõtetest on tugevasti mõjutatud asukohamaa eripäradest.