Tere tulemast Kadrioru Pargi muuseumi ja raamatukokku !

    Avatud : mai – september K-P 10.00 – 17.00

oktoober – aprill  R-L  10.00 – 17.00

Sissepääs tasuta

Telefon: 601 3183
 muuseum@kadriorupark.ee
 raamatukogu@kadriorupark.ee  

Pargi muuseum ja raamatukogu asuvad keiser Nikolai I käsul 1829ndal aastal ehitatud Kadrioru lossi uues vahimajas, aadressil A. Weizenbergi 26.

Muuseum-raamatukogu avati Kadrioru pargi 288. sünnipäeval, 22. juulil 2006

Muuseumisse kogume erinevaid parki puudutavaid materjale: plaane, fotosid, ajalehti, ajakirju, plakateid, mälestusi jpm.  Osa materjali on püsiekspositsioonis.

Hetkel on näha näitus „Kadrioru park 1918 – 1940″, mis annab ülevaate pargi arengust Eesti Vabariigi algusaastatel.
Muuseumis korraldame ka erinevaid temaatilisi näitusi: fotonäitused, lillefestivali aiaprojektid, loodusmaterjalidest kompositsioonid, pargis kasvavad roosid jt
Oleme väga tänulikud, kui jagate meiega oma mälestusi Kadrioru pargist ja aitate täiendada meie kogusid.

Hoone teisel korrusel asub erialane raamatukogu ja lugemissaal.
Lugemissalis saab näha rajatava jaapani aia põhiplaani ja vaadete eskiise, mis on valmistatud Jaapani maastikuarhitekti Masao Sone poolt.
Raamatukogu loomiseks andis tõuke Soome maastikuarhitektuuri professori Tuula-Maria Merivuori (1947-2000)  poolt Kadrioru Pargile pärandatud erialaraamatukogu. Sellele on liidetud Pargi enda raamatukogu ja annetused Pargi töötajatelt. Raamatukogu on täiendatud Eesti Hoiuraamatukogu vahetuskogu baasil ja uute raamatute ostudega.

Kadrioru Pargi raamatukogu on erialaraamatukogu ja keskendub maastiku-, pargi- ja aiaarhitektuurile ning botaanikale ja aiandusele. Ühtlasi leidub teavikuid nende teemadega seotud valdkondadest, näiteks loodus- ja keskkonnakaitse, metsandus, muinsuskaitse jpm.

Raamatukogus on peale Kadrioru pargi materjale ka teiste Eesti parkide kohta. Samuti  parkide kohta kogu maailmas.

Meie elektronkataloogis on üle 3000 teaviku. Osa neist on Eestis ainueksemplarid.

Otsing: www.lugeja.ee.

NB! RAAMATUKOGUST TEAVIKUID VÄLJA EI LAENUTATA.

 

AJALUGU

UUS VAHIMAJA

 

Uus vahimaja (A. Weizenbergi 26 tänavapoolne hoone) ehitati keiser Nikolai I käsul 1828 lossiansambli ümberkorralduste käigus. Korraldus uue puidust vahimaja projekti koostamiseks koos maja asukoha määramisega pargis anti arhitekt Ch. Meyerile (Christian Filippovitš Meyer). Kahest esitatud projektist valiti odavam. Keiser Nikolai I kinnitas projekti 1. augustil 1828 ja juba 15. nuvembriks oli maja valmis ning sisustatud.

Uus vahimaja ehitati senisest asukohast märksa kaugemale, kohakuti Merealleega lossi Alumise aia külgvärava juures. Vundamendi ehitamiseks kasutati kohapealseid suuri maakive, sokkel laoti tahutud paekivist. Trepikivid tahuti samuti paest, hooneesine terrass sillutati paeplaatidega Seinad ja sarikad tehti pigitatud männipalkidest, rõhtseinad takutati ning vooderdati väljast tolliste männilaudadega. Ka kõik dekoratiivsed detailid valmistati männipuust. Katus kaeti raudplekiga.

Uus vahimaja oli väike ruudulähedase põhiplaaniga poolteise korrusega ehitis, mille lossi poole pööratud peafassaadi kujundas kolmeosaline avatud kaaristu. Peasissekäiguks oli kaaristu tagaseina keskel paiknev tiibuks. Fassaadiesist terrassi piiras puitbalustritest rinnatis.

Välises värviviimistluses rakendati Peterburis eelistatud kahe tooni põhimõtet – lubikarva hall ja valge.

Hoones oli eeskoda, kolm tuba ja pööning, kuhu viis väike sisetrepp tagaseinas, ning kaks käimlat. Alumisel korrusel oli kaheksa suurt akent, pööningukorrust valgustasid viis ümarakent.  Tubade sisustus oli lihtne – ahjude kahlid toodi Tartust, siseuksed ja trepp värviti kollaseks, laed valgendati, seinad kaeti lihtsa  värviga, enamik mööblit oli kasepuidust. Alates 1829 on uus vahimaja märgitud kõikidel Kadrioru pargi kaartidel.

Aja jooksul vaesestus maja välisarhitektuur mitmete kujunduselementide poolest, kuid ikkagi oli see ainus stiilipuhas klassitsistlik hoone Kadrioru lossiansamblis.

1990ndail demonteeriti amortiseerunud vahimaja Eesti Kunstimuuseumi algatusel ja ehitati uuesti arhitekt Katrin Etverki projekti järgi, võttes aluseks hoone 1828. aasta välisilme, üles juba täiesti uutest materjalidest. Vahimajas tegutses kunstimuuseumi uue peamaja valmimiseni ehituse sihtasutuse kontor. 22.07.2006 avati hoones Kadrioru Pargi muuseum ja raamatukogu.

1880 ehitati vahimaja taha arhitekt Rudolf Otto von Knüpfferi projekti järgi elumaja, eraldi kivist köögimaja ja kuurid. Nendevaheline ala ümbritseti kõrge plankaiaga, milles oli suur värav. Selles kahekorruselises puitelamus oli kaheksa köetavat tuba lossivalvurite ja pargivahtide majutamiseks. Maja on neobarokse ilmega ning viimaseid otseselt lossikompleksi kuulunud hooneid, mis restaureeriti (2008). Vahepeal elamuna kasutusel olnud majas asub praegu asutuse Kadrioru Park kontor.