Vana vahimaja / külalistemaja

Keiserliku pargi peasissepääsuks kujunes üle Liiva oja viiv sild. Üheks esimeseks kõrvalhooneks lossiansamblis sai silla taha (linna poolt vaadatuna paremale) ehitatud puust vahimaja. Selle täpne ehitusaasta pole teada, ent esimene teade vahisõduritest pärineb 1721 või 1723. a. Hilisemas samal kohal asunud vahimajas oli viis põhiruumi: sõdurite tuba, ohvitseride tuba, arestikamber, köök ja käimla. Samasugust sisejaotust võib oletada ka esimeses vahimajas.

        1776. aastal oli hoone sedavõrd lagunenud, et selle remonti peeti võimatuks. 29.11.1776 andis Katariina II korralduse alustada samale kohale uue paekivist vahimaja ehitamist. Projekti koostas lossiarhitekt Johann Schultz. Vahimaja ehitati valmis juba 1777. a ja oli varaseim kivist kõrvalhoone Kadrioru lossi ansamblis.

        Väliselt sarnanes vahimaja teiste Tallinna seda tüüpi ehitistega, millele oli tunnuslik avatud arkaad ühekorruselise kelpkatusega hoone esiküljel. Kaaristut piiras eest balusterrinnatis. Hoone peafassaadi keskel asunud sissekäigul oli tiibuks, kaaristu alt viis üles puutrepp katusealusesse ruumi. Fassaadiaknad olid 20 väikese ruuduga, kuuludes stiililt pigem barokki kui klassitsismi, ja katus kivist.

        28. märtsil 1830. a kinnitas Nikolai I projekti senise vahimaja ümberehitamiseks külalistemajaks. Projekti koostas tõenäoliselt arhitekt Ch. Meyer.Ehitamisel kasutati ära vana vahimaja kivist seinad, kuid siiski ehitati hoone põhjalikult ümber: ümarkaarne arkaad likvideeriti – jäi kolme akna laiune katusealune, tehti uusi ukse- ja aknaavasid, aknad said kuueklaasilise jaotuse..

Vanale kiviosale ehitati peale uus puidust mansardkorrus, kus aknad on neljaruudulised ja mida katab plekist kelpkatus. Mansardkorrusele viis vestibüülist peenikestest balustritest rinnatisega puittrepp.

Linnapoolset majaotsa täiendati rinnatisega paekiviterrassiga , mille kohale ehitati väike sepisrinnatisega rõdu, hoone tagafassaadile lisandus kahekorruseline juurdeehitis käimlate ja panipaikade jaoks.Alumisel korrusel oli viis tuba, ülal – kaheksa.

Tsaariaja vältel on siin peatunud õukondlased ja kõrged riigiametnikud. Hiljem jäi hoone elumajaks ja lagunes.

1991. a alanud lossiansambli hoonete korrastamise käigus restaureeriti hoone arhitekt Katrin Etvergi projekti järgi, kohandades selle kunstimuuseumi maalirestauraatorite töökodade tarbeks. Seoses KUMU valmimisega 2006. a kevadel hoone vabanes ning anti üle linna käsutusse.

2007 – 2012. a tegutses siin Viini kohvikutraditsioonidele vastav kohvik Park Café.

18.juunil 2013 avas siin OÜ Fresco Partners kohviku „KATHARINENTHAL“kohvik