2013. aastal tähistati 295 aasta möödumist Kadrioru lossi- ja pargiansambli rajamise algusest.

 Kogu Euroopas on praegu käimas ulatuslikud ajalooliste parkide ennistamistööd. Naabrite juures toimuvatest suuremahulistest töödest võib näiteks tuua Peterburi Suveaia ja Peterhofi pargi, Drottningholmi pargi Stockholmi lähistel ja Rundāle pargi Riia lähistel.Kõikide töödega nendes parkides on kaasnenud põhjalikud uurimistööd ajalooliste plaanimaterjalide ja kasutatud taimematerjali
osas, et lõpptulemus oleks maksimaalselt  autentne.

Kadrioru park on viimase kümne aastaga läbi teinud olulisi muutusi, kuid oma arengus on pargi ennistustööd jõudnud kõige olulisemasse faasi – tuleb leida pargiruumi õigeim käsitlemisviis lossi ees olevale territooriumile (nn Alumine aed) ja Peeter I maja ümbrusele (nn ajalooline Tarbeaed). Tegemist on pargi väärtuslikemate aladega, mille kordategemine Kadrioru 300. juubeliks on hädavajalik.
 Milline lähenemisviis on Kadrioru Alumise aia puhul kõige otstarbekam – kas konserveerimine, restaureerimine, rekonstrueerimine või nende kombinatsioon. Selleks on esmalt vaja koostada asjakohaste uuringute kava ning pargis võimalikult kiiresti ajakohastada või läbi viia sihipärased dendroloogia, pargiarheoloogia ja kunstiajaloo lähteuuringud, mille alusel saab ja tuleb koostada muinsuskaitse eritingimused.

Tallinna ja ka Eesti hinnatuim pargikompleks Kadrioru park väärib tähelepanu kogu Euroopa pargiajaloo kontekstis. Kadriorg on üks külastatavamaid piirkondi nii tallinlastele, eestimaalastele kui ka välisturistidele.

18. sajandi algul rajas Peeter I Kadriorgu barokse lossi- ja pargiansambli. See suurejooneline pargikunstialane ettevõtmine sai eeskujuks parkide rajamisel üle Eesti.Parki tuleb vaadelda tervikuna ning otsused pargi osade kohta, kaasaarvatud nende omavahelised seosed ja taastamissuuna valik, peab langetama mõtestatud tervikust lähtudes. Kindlasti tuleb kõiki alusmaterjale avalikult tutvustada ja edasisi otsuseid põhjendada.

Parkide loomise ajalugu on olnud ka inimese ja looduse suhete ajalugu. Park on alati looming, milles osalevad nii selle autor kui ka külastajad. Park on meile tähtis kui maailma ideaalpilt, kandes samal ajal kindlat kultuuri, stiili ja ajastut ning tihti ka loova kunstniku originaalset vaatenurka. Niisiis tuleb võimalikult laia ideaalpildi olemus selle parima vormini jõudmiseks ühiselt välja selgitada.

Artiklite kogumik “Kadriorg 295–barokne park tänapäeval”

Väljaandja asutus Kadrioru Park

Koostaja Marika Valk Kujundaja Andres Tali ISBN  978-9949-38-112-8 16.12.2014 Esmatrükk 224 lk. 200  240 mm Pehmekaaneline õmmeldud lakkadega köide 

Kogumik on müügil Kadrioru kunstimuuseumi muuseumipoes ja Kadrioru pargi info punktis Hind 30 €
Artiklite kogumik “Kadriorg 295-barokne park tänapäeval”  sisaldab artikleid tuntud  eesti ja välisautoritelt ning on kokkuvõte 2013 aastal toimunud rahvusvahelisest konverentsist, kus käScreen Shot 2014-12-26 at 20.52.49sitleti barokkpargi olemust 21. sajandil ja konkreetsemalt Kadrioru pargi tulevikuvisiooni.
Kogumik koosneb neljast alajaotusest. Juhan Maiste sissejuhatus teemasse on filosoofiline arutlus pargi olemuse üle, mis kuulub ühtaegu vaimu ja mateeria valda lepitades looduse kunstiga ja inimese talle jumalatelt osaksaanud saatusega.
Kogumiku teine osa on pühendatud Kadrioru lossi ja pargi ajaloole, olevikule ja tulevikule. Vaadeldakse ka arhitektuuri Kadriorus-minevikus ja tänapäeval.
Kogumiku kolmas osa käsitleb  Eesti parkide temaatikat laiemalt. Barokse mõisapargi tänapäevast avastamist, mõistmist ja taastamist ning muinsuskaitse rolli ajalooliste parkide säilimisel eestis.
Kogumiku neljas osa toob meieni naabrite kogemuse barokparkide konserveerimis-, restaureerimis- ja rekonstrueerimitööde korraldamisel.
Kogumiku kokkuvõttes on ära toodud seisukohad, kuidas minna edasi Kadrioru pargi, kui Eesti kõige silmapaistvama esinduspargi arendustegevusega.