«Ethnic patterns»

«Ethnic patterns»

Trofimova Oxana

        Garden - suur pilt maalitud kivid ja puud, ürdid ja vesi aias samal ajal valitsemisaeg vabaduse ja korra, liikumine ja puhkus. Rütmid, vormid, värv kujunduselemente sümboolselt seotud loodusmaastik, pingevaba ja loomulikult edasi taimestikule ja loomastikule. Anduma kaemus, inimene peab tundma, nende kaasamine ühise tee, tunda osa ilus universumis.

         Semantiline koormus on kaasas iga osa aiast. Õitsev puu - sümboliseerib parim mees - on puhtus, armastus, sõprus, lojaalsus, patriotism ja kõrge vaimsus. Taustal helehall kruus istutatud väikesaartel perennial taimkate taimed - saxifrage, bryozoan, Sedum, sõnajalad ning väikesed laigud siniste iirise ja sinine kellad. Täiendav loodusmaastik kadakate istutatud lähedal mitu tooni roheline.

         Kontrast plekk voolav kruusa ja liiva rada on vaher harf punase pitsiline lehestik - sümbol igavik ja tarkuse elu. Selle kohaselt paigaldatud kivi laterna valgusallikas, soojuse ja kiirgusega. Kõige sümboolne ja tähtis on kivid, need näitavad ülevus ja neitsilikkuse elusloodusele. Seetõttu kivid on valitud töötlemata, teravad laastud, kihiline struktuur (Andesiit, basalt või graniit), hall või hallikas-pruun. Kõik kivid on maasse kaevatud ja kaetud veerised, mis loob mulje, loodusliku päritoluga, nagu oleks loodus ise on loonud neile selles kohas. Asümmeetria kokkulepe kivide lõpmatu rahu tema igavesele muutlikkus.

         Kokku summutatud ja pehme värv särav lilleaed lahjendatud "fänn" iga-aastase lilled (petuunia punane, cineraria, Tagetes apelsini ja sidruni). Half-open fänn on heas mõttes - see poluraskryt ja seega on liikumine, soov õppida ja näha midagi uut.Прослушать

На латинице

Rannaküla lambaaed

Rannaküla lambaaed

Nele Nutt, Sirle Salmistu, Edgar Kaare, Andres ebu Viitkar, Eero Tali

Varem laialt levinud traditsiooniline lambakarjatamine on vajunud unustuste hõlma.
Esteetilised avamaastike rohumaad on jäetud sööti ja tehnika arengust innustatud
progressiivne põllumajandus soosib vaid mehhaniseeritud suurtootjaid. Lammaste iive on
juba aastakümneid negatiivne. Põhja-Eesti loopealses maastikuaias liigub viimne lambakari.
Soome lahe poolt piirab lambaid järsk paeklint, lõunast ründab lambavaenulik poliitika.
Viimased vaprad lambad liiguvad grupis ja hoiavad tihedalt üksteise ligi. Moodustati
Lambapartei. Protesti märgiks sõid lambad ära kõik aialilled. Grupiliider kogub julguse
kokku ning jalutab paeklindi servale Toompea suunas määgima: „Päästke meie lambakari!"
Külalistele olgu ühtlasi ära märgitud, et lambad kutsuvad Teid lahkelt enda sekka. Pakutakse
meeldivat istumist ja turnimist.

Värvilised unistused

Värvilised unistused

Alina Ahmetova

Жителям крупного современного мегополиса мир видится из окна высотного здания или машины. Будучи заперты в стенах галдящего и беспокойного офиса, они могут только мечтать о тишине и покое небольшой деревушки на берегу, о прохладной воде Финского залива, о зеленых лесах вокруг. Многие из них никогда не были ни в деревне, ни в Эстонии, но это не мешает им мечтать и представлять себе деревню, имеющую весьма отдаленное сходство с оригиналом.

 Подиум задает динамичную линию - как волна Балтийского моря, набегающая, закручивающаяся и разбивающаяся о берег. Столь острые углы «волны» демонстрируют мощь, силу  и неукротимый дух природы Балтийского региона. А растительные элементы - как прозрачные брызги, как мельчайшие капли воды - притягивают взор и завораживают зрителя.

Этот проект выполнен в духе нового времени и показывает совмещение природных компонентов и инертных материалов.

Слоган: динамика линий, контраст форм, свежесть красок

Residents of large-scale modern megopolis world is seen from the window of high rise buildings or cars. Being trapped in the walls of the noisy and hectic office, they can only dream of peace and quiet of a small village on the shore of the cool waters of the bay, the green forests around. Many of them have never been in any country, nor in Estonia, but it does not prevent them to dream and imagine the village, having a distant resemblance to the original.
Podium sets the dynamic line - like wave  of the Baltic Sea, run over, spinning and hitting the beach. Such sharp corners "wave" demonstrate the power, strength and indomitable spirit of nature Baltic region. A floral elements - as transparent spray, as a tiny drop of water - attract the eye and fascinate the viewer.
This project is executed in the spirit of modern times and shows the combination of natural ingredients and inert materials.
Slogan: The Dynamics of lines, contrast, shapes, fresh colors.

Pidevalt muutuv maastik

Pidevalt muutuv maastik

Katriina Arrakoski, Pekka Engblom, Päivi Islander, Virpi Vertainen, Kirsti Oksanen, Raija Mohell

Soome rannikul asuvate aedade juurde kuuluvad rannaalad ja veevaated. aed on üheaegselt nii inimtegevuse tulemusel loodud keskkonna kui ka looduse osa. Helsingit kui Läänemere rannikulinna iseloomustab merele omane lummav mitmepalgelisus ja pidevalt muutuv maastik. Rand ja rannaloodus on esindatud siin alates kaljurannikutest kuni veeristiku, rikkalike rannaniitude ja kaitstud lahesoppideni välja. Inimese kohalolek ja erisuguste kultuuride mõjutused on omaltpoolt rikastanud Läänemere looduse kirevust. Meie töö kirjeldab inimese ja looduse vastastikust mõju ning me loodame, et meie ühise Läänemere olukorrale pööratakse üha rohkem tähelepanu.

Rahvusmustrid "Kuressaare"

Rahvusmustrid "Kuressaare"

Hannes Koppel, Kadri Randoja, Ene Oljanoi, Marve Järv

Kuressaare sai linnaõigused 1563 aastal. Linnas on tänavaid, mille üldilme ei ole muutunud viimase saja aasta jooksul. Kuressaare ei ole konservatiivne kogukond,
lihtsalt linna on ehitatud tulevikkusuunatult ja iga järgnev inimpõlv lisab siia midagi oma ajast. Nii nagu on põhielemendid tuli, vesi, õhk ja maa võib ka Kuressaaret mõne märgusõnaga kokku võtta.
Lillefestivalile on toodud osake Kuressaarest. Seda kõige otsesemas mõttes. Need on meie jaoks nagu rahvusmustrid mis vormivad kodukoha.  Punased katusekivid,
kivimüürid ja rohked dolomiidist ehisdetailid, Saaremaale ainuomased korstnapitsid ja rohke rohelus. Vaiksed rajad rannal ja varjulised tänavakohvikud.
Linnulennult vaadatuna piirneb mereäärse linnaga ulatuslik kultuurmaastik - üks Eesti parimaid golfiväljakuid, ka sellest oleme midagi kaasa võtnud.
Et Kuressaare oma meeltele avastada oleme jätnud kõik selle, mille kaasa tõime kaubaalustele.Vähemalt tuhat motiivi, mida saab kokku panna neid elemente kokku sobitades.
Ja sügisel, viime need tagasi sinna kuhu nad kuuluvad. Igavikulisse Kuressaare linna.

"Rahvusmustrid"-"Pärandaed"

"Rahvusmustrid"-"Pärandaed"

Erelin Kõrts

Pärandaed  kannab  endas  maakultuuri.  Põli-
sed    teraviljakultuurid    ja    põllulilled on aeda too-
dud.  Rukis, oder, lina ja kaer sisaldavad talupidaja-
test esivanemate    väärtusi. Rukkist saab rukkilei-
ba, mis on meie  toidulaua uhkus. Linataimest val-
mistasid naised oma perele  riided selga. Põlluääri
kaunistasid  rukkililled, moonid  ja  karikakrad.  Kõik
need  traditsioonilised põllutaimed on osa  rahvus-
mustrist    - kuldne viljapea tikituna köögirätikule või
mooni-karikakra kombinatsioon muhu pättidel. Triti-
kale näitab maakultuuri arengut. Kui maamees vä-
sis ja otsis ta koha, kus jalgu puhata. Olgu selleks
siis kivikamakas või roigastest kokkulöödud pink.
  Pealtvaates võib näha rukkilille    mustrit - meie
sinitaevalist rahvuslille, „tikituna" viljapõllu sisse

Rannaküla aed ...väike maja ootamas on Sind...

Rannaküla aed ...väike maja ootamas on Sind...

Kadrin Kaasik

Meri ja inimene on kõrvuti eksisteerinud väga kaua - juba sajandeid on rajatud kodusid rannikule. Inimene on ehitanud ja ehitab oma pesad kõrvuti merega küsides luba looduselt ja mõnikord unustades loodust saadu loa eest tänada...

Aed mere ääres on avatud nii külalistele kui tuultele - hetkeks unustagem aja kulg ning nautigem rahu... Kas istudes trepil või pingil, lebades vanas võrkkiiges või lihsalt jalutades kruusasel aiateel. Kui ilm lubab võiks seda teed käia paljajalu, et tunda merekivikeste soojust ja pehmust jalataldade all...

Aias kasvavad tagasihoidlikud ja meretuultele vastupidavad taimed - kadakad ilma milleta mereranda ette ei kujuta, kõrrelised, mille õisikud õhtutuultes vaevukuuldavalt laulavad, kuid tormituultes painduvad, mitte ei murdu...

Värava kõrval seisavad tagasihoidlikult kummardades pihlakad - nad soovivad sisenejale pikka iga ja häid mõtteid, aias on sillake üle mille pääseb tulekolde juurde käsi soojendama... Ja kas tõepoolest peab sild alati kulgema üle voolava vee?

See rannaküla aed on loodud inimesele, kes austab ja armastab ajahambast puretud ja ajale vastupidavaid esemeid ning kellele on kõige hinnalisemad hingega asjad. Samas on kõrvuti vanadest palkidest ehitatud puhkekohaga moodne purskkaev ja lõbus „Tootsi peenar" ning mängulisust ja silmailu pakuvad erivärvilised suvelilled.

Augustikuu sumedateks öödeks on aial omad üllatused - just siis puhkevad õitsele lõhnavad reseedad ja öölevkoid ning kõrrelistepuhmastes siristavad ritsikad, jalge all lõhnavad vääris-vaipkakar ning liivateed - selle nautimiseks tuleks vaid aega võtta - kiirustajale aed oma saladusi ei avalda...

TERE TULEMAST!

BALTIC WAVE GARDEN - Balti merelainete lilleaed

BALTIC WAVE GARDEN - Balti merelainete lilleaed

Vaiva Deveikiene, Milda Aidukaite, Digna Dimbelyte

Lilleaia põhiidee - merelainete tunnetus. Ta mähib meid suvemälestustesse, meenutab meile rannikuala lilli ja mere värskendavat õhku. Lainete viirastus viib meid Vilniusest kuni Balti mereni. Sama merekallas - sama laine ühendab Leedut, Lätit ja Eestit.

Lilleaia kreedo - lainete mäng, õrnus, lihtsus ja naturaalsus.

Taimede valik - Balti mere ranniku floora.

Külastajad peaksid tunnetama mere lähedust, rannikuala taimede ilu ja nende harmooniat.

Sinine ja must ja valge

Sinine ja must ja valge

Peep Pria

Sinine ja must ja valge

Ja nüüd leiate ennast geograafiatunnist.Maha on märgitud kõik Eestimaa 15 maakonda oma keskustega.Lähemal uurimisel tulevad ehk linnad ja kohadki meelde.Samuti on mandri-Eesti keskpunkt märgistatud. Ja taustaks Eesti oma trikoloori sinimustvalge muster. 

Ruumilised rahvusmustrid

Ruumilised rahvusmustrid

Kadri Maikov, Erle Unt, Kristiina Päss

Kujunduse aluseks on ruumiliseks muudetud fragment Juuru käiste lillornamentikast. Kaunis muster on tasapinnalt kauniks kunstiteoseks muudetud kõrguste, kallete ja materjalidega mängides. Esivanemaid inspireerinud ümbritsv loodus on justkui tikandilt taas inspiratsiooniks muudetud, kuid pisut kaasaegsemas võtmes.

Keskmine lilleke on kaldu olev tõstetud peenar. Selline kallak toob taimed paremini esile ning parandab oluliselt peenra vaadatavust. Äärmiste lillede kesksed osad moodustuvad okstest punutud võrestikest, mis on vaaludena maapinnast kõrgemal. Võrestiku muudavad värvilisemaks ja elavamaks seal peal ronivad õisoad (Phaseolus coccineus). Lille "kroonlehed" on täidetud lopsaka rohelusega. Rahvarõivastel populaarseks muutunud litreid sümboliseerivad aias metallsilindrid, mille tippe ehivad murulaugupuhmad (Allium schoenoprasum).

Ruumilisele lilltikandile moodustab rahuliku tausta heegelmustris laotud kivisillutis.

Selline aed on õhuline ja kaasaegne kuid samas lihtne ja tasakaalukas. Tuttavlikkust ja äratundmisrõõmu tekitavad taimed, lihtsad materjalid, kuid üllatust pakuvad nende kasutus ja kombineerimine.

"THROUGH THE LIFE TO THE SEA"

"THROUGH THE LIFE TO THE SEA"

Helena Gutmane, Ilze Ruksane, Carlo Bruschi

There is only flash between the Past and the Future.  Exactly this one we call - the LIFE.  Lifelong walk from Cosmos to Sea.  Along Seacoast. We start our WALK through Mother's gate, which Mother opens for us. This way is never straight. In the beginning it is broad path, after the corner - suddenly - narrow. Here - laid down for us as a plank-way, there - only steps we have to leap over.  But every minute of our way The Belt of The Sign protects us, brings us to the Cosmic Play - Game of Signs and Arrows. Three colors of Garden - red, blue and white - Makes Life and Hope and Spirit bright. 

Une-Mati rannakülas

Une-Mati rannakülas

Kadri Maikov

TRIPS-TRAPS-TRULL,

NIIDIRULL,

TÕUSE LENDU, SEEBIMULL!

Muinasjutt räägib Une-Mati suvitama minemisest Käsmu, kus ta õpib võrkude päästmist, kuidas kiiktoolist saab laev, kuidas nad kuulavad merejumal Neptuni kõnet, kuidas Une-Mati planktonit püüab, kuuleme hiiresabadest porganditest, saunas käigust, keerukivist, nõia Prunta-Prulli sõitudest rulluiskudel ning loo lõpuks on muinasjutus juba kolm Une-Matit korraga.

Tere tulemast Kivineeme aeda!

Aia keskel lookleb muinasjutu mitmekülgne tee, mis erinevatel lõikudel on külavahetee, kus vasakule jääb looklev rannaala ning paremale mets; puiestee, kus asub väikene pink mõtlemiseks, seal ei ole palju inimesi ja seal on hea jäätist süüa, sest see teeb pea hästi jahedaks ning selgeks; rannatee, kus poiss Mati saab kivilt kivile hüpata, püüdes iga kord teha pikemaid hüppeid; mets, kus rada muutub kitsaks, ta lookleb nagu oja suurte sammaldanud kivide vahel; uisutee (puuparkett), mis on mõeldud nõia Prunta Prullile uisutamiseks. Aed asub maja ja mere vahel. Maja juures aias leidub alati rannakive, millega iga Kivineeme poiss peaks mängida saama, nende vahel kasvavad kummelid ja kõrkjad; Neptuni puuraamat, kus on kõik ristitud tüürmanid kirjas; merevõrk, kus käib võrgu päästmine; kiiktool, mis on vana-vana-vanaisa kiiktool - laev KÄSMU; santsukast, kus hoitakse kõiki meremeeste asju ning keerlev kivi, mis on nõiutud. Peenramaal, tõstetud peenardes kasvavad kapsas,peet, spinat ....

"Suur punane sohva merelinna aias"

"Suur punane sohva merelinna aias"

Reiner Peters, Enrico Amore

Tere

mina olen SUUR PUNANE SOHVA Kielist.

Tallinna ja Kieli seovad juba 25 aastat sõprussidemeid. Selle juubeli puhul toon ma euroopa 2011. aasta kultuuripealinnale merelised tervitused oma kodulinnast Kielist.

Kodus seisan ma rohelisel kaldapealsel, kust avaneb imeline vaade fjordina (Kieler Förde lahesopp= sügavale maismaasse tungivale sinisele Läänemerele. Varem laiusid minu jalge ees aiad, mis varustasid meie elanikke toiduga. Keskajal olid ka Tallinna linnamüüri taga aiad, kus elanikud kasvatasid köögivilju. Nendest aedadest võis hõlpsasti näha sadamasse sisenevaid sõbralikult meelestatud kaubalaevu.

Nüüd seisan ma siin ilusas aias keset meie liidumaa Schleswig-Holsteini värvides sini-valge-punaseid lilli ja lippe. Tallinna rannal seistes tahan ma olla armastatud kohtumispaik inimestele, kes vaatavad siit kaugele tulevikku, suhtlevad omavahel või määravad siia kohtumise armsamaga. Tule istu minu peale ja heida oma pilk üle vee avaruste.

"Tuli toob sõnumi"

"Tuli toob sõnumi"

Mari Helin, Marjo Kastu, Jaana Koski, Tiina Pekkala,Jaana Koski, Erkki Tutti, Jaana Lehtomäki, Matti Nikoskelainen, Hillevi Ahlroth, Marja-Leeni Vasama, Ritva Nummiora

Juba vanasti kasutati ranniku elanike vahel sõnumite vahetamiseks tuld.
Märgutulede abil rändassõnum inimeselt teisele. Meie töös põlevad
Märgutuled vana traditsiooni kohaselt kahe Läänemere
rannikulinna, Tallinna ja Turu, vahel. Tuli toob sõnumi ja liidab 2011.
aasta kultuuripealinnad ühisesse ahelasse.

„Rannarahva rajad“

„Rannarahva rajad“

Ruth Sillakivi, Anneli Banner

Meri ja rannarahvas on lahutamatud.
Meri on ettearvamatu, kooselu temaga pole kerge. Ta on
kaunis ja karm. Meri võib olla helde, andes randlasele elatist
ning uhtudes kaldale ootamatut õnnistust. Kuid ta võib olla ka
vali, sest keegi ei tea, millal ootab merele minejat märg haud
või hävivad tormis kaluri püügiriistad. Sellegipoolest randlane
armastab, austab ja imetleb merd.
Rannarahva tähtsamad rajad viivad kalaranda. Koduvetesse
saabunud kalaparv toob igasse peresse elevust ja
tegutsemisindu. Kuid rajad võivad ka kodust kaugele viia -
suurtele laevadele, meretagustele maadele. Need on teed
laia maailma, võõraste sadamate saginasse, kaugete paikade
kirevusse. Samas toovad nad alati koju tagasi. Ilmas risti-rästi
kulgenud rajad suubuvad lõpuks läbi rannaäärse lilleaasa,
üle sillutatud ja tallatud õue kodumaja lävepakuni. Ühes
tulijaga jõuavad koju ka uued mõtted. Tulevad kummalised
võõrapärased asjad, lõhnad, maitsed ja värvid, mis on tulvil
mälestusi ja igatsusi. Ikka jälle viivad rannarahva rajad
mereranda, vastu tulekutele ja minekutele, uutele tuultele,
kaugustele ja unistustele. 

Rahvusmustrid Eesti kultuurmaastikus

Rahvusmustrid Eesti kultuurmaastikus

Erge Sonn, Karmen Kähr

Milline on tüüpiline Eesti maastik? Millised mustrid tulevad sellest mõeldes esimesena silme
ette? Laiuvad põllud ja kirevad heinamaad, mis vahelduvad salapäraste metsadega. Siin-
seal on maastikku pikitud vanad talud, kus elavad vanaemad ja vanaisad. See on koht, kuhu
oled alati oodatud. Võid unustada mured ning tunnetada oma juuri. See tunne on suurem
kui vajadus interneti või mobiiltelefoni järele. Maale minnakse värsket õhku hingama
ning hunnitut loodust nautima. Lisaks on maal alati abikäsi vaja. Üheskoos vanaisaga
saab parandatud logisev aiavärav ja vanaema rõõmuks korjatud heinamaalt vanasse vaasi
uhke lillekimp. Tagasi linnas olles, aitab meenutust traditsioonilisest Eesti loodusest kanda
botaanikaaed.

Loodud aed on killuke rahvusmustritest Eesti pärandkultuurmaastikes. Tolmav kruusatee,
kutsuv aiavärav ja kitsuke jalgrada, mis viib tareni. Tuba ei ole tühi, seal on näha korilase
kätt. Suured viljakotid ja vanad korvid täituvad sügiseks loodusandidega. Tare taga aga
õõtsuvad tuule käes viljapõllud ja lõhnavad magusalt heinamaad.

Kaks maailma ühes „Kevade“ loos

Kaks maailma ühes „Kevade“ loos

Liisa Aasmäe (idee autor), Piret Rennit, Kaia Kask, Kristiina Kaarlõpp, Kadri Land Juhendaja: õppejõud Ele Voo

Kaks maailma ühes „Kevade" loos
 
Ei ole eestlast, kes ei teaks lauset: "Kui Arno isaga koolimajja jõudis, olid tunnid juba alanud."
Oskar Lutsu „Kevade" on pannud aluse meie rahvustundele juba koolieas ja seetõttu võib
seda raamatut lugeda Eesti rahvuslikuks sümboliks. Suur osa eestlaste ajaloost on kulgenud
kõrvuti sakslastega - nii armastuses kui vihkamises. Meie aia lugu  on inspireeritud
stseenist, kus Toots ja Tõnisson juhtisid vastuhakku Amme jõel parvetanud Saksa poistele.
Samaaegselt tahame aga rõhutada Saksa kultuuri positiivset mõju Eesti elule ja eriti
aiakunstile. 
 
Meeleolu aias loovad taimed koos vaikse tuttava viisiga ja taamal sündmusi meenutavate
kujutistega. Kolme tuntud tegelast - Tootsi, Tõnissoni ja köster Julk-Jüri iseloomustavad
põhjamaises heitlikus kliimas vastupidavad kadakad, kuid Saksa poolel ilutsevad nõudlikud
ja ranged sama liigi sordid. Kahe pooluse ühenduslüliks on aga rukkilill, mis on nii Saksamaa
kui ka Eesti rahvuslilleks. Mõlemat maad esindavad ka punased begooniad. Koos valgete
kividega moodustavad nad kirivöö mustri ja tõstetud peenras esindavad Saksamaa ühte
lipuvärvi. Eesti trikoloori sinist iseloomustavad salveiõied. Stepirohud ja kastikud annavad
oma dekoratiivsuse ja nõtke olekuga juurde liikuvust ning lihtsust. Aia keskel olev Amme jõge
jäljendav sinakas ala eraldab kahte erinevat maailma, mis päris üheks ei saa kunagi. Meie
aialugu (või ajalugu) sai aga uue lõpu - parv ei vajunudki jõe põhja, vaid sai hoopis kahe
kalda, Eesti ja Saksa ühenduslüliks.
 
 
 
 
Loodame, et meie väikest aeda silmates tajud selle rahvuslikku hõngu ja tunned „Kevadet"
oma südames. 

Vili, jalgratas ja aeg

Vili, jalgratas ja aeg

Arjen Boerstra

Vili, jalgratas ja aeg

Vaadake, kuidas keskaegne linnamüür parki valitseb. Pikkamisi nihkuvad selle võimsate tornide varjud üle muru. Mõningat fantaasiat appi võttes võib kujutleda, kuidas kuussada aastat tagasi tunglesid siin talupojad, rändkaupmehed ja kerjused, lootes saada linnavahtidelt loa linna pääsuks. Hunnikute viisi prügi, lõkked sooja saamiseks. Auravate sõõrmetega härjad. Festivali ajal saab siin olema veelgi suurem tunglemine. Jalgradadel liikuvad inimrühmad, pilgud hüplemas vasakule ja paremale, üle kirevate lilleväljade. Piiksuvad fotoaparaadid. Vestlused paljudes erinevates keeltes. Ja endiselt on siin see vana vahti pidav linnamüür. Lilledeväljade vahel on üks teistsugune plats. Siin ei ole lilled, vaid kuldkollane vili, mis kergelt tuules voogab. Lähemale astudes kasvab hämmastus veelgi. Keset vilja seisab post. Posti küljes ripub ekraan. Posti najale toetub vanamoodne jalgratas. Tuleb üks mees. Ta läheb ratta juurde, teeb selle lukust lahti, istub sadulasse ja sõidab inimeste vahel siksakitades mööda festivaliala minema. Jalgratta külge näib olevat monteeritud mingi mast. Selle otsas ripub läikiv kera. Vilja kohal kõrguvale ekraanile hakkavad ilmuma pildid. Need on live-ülesvõtted festivalialalt, tehtud masti otsast ümarperspektiivis. Vilja, jalgratta ja filmikaadrite abil räägib Groningeni linn meile loo. Groningen ja Tallinn on alates 2008. aastast sõsarlinnad. Kuid nad olid juba keskajal Hansa ühingu kaudu omavahel seotud. Selle tunnistajaks on vana linnamüür. Kaubandus mõlema linna vahel leidis aset Läänemere kaudu. Vili oli tähtsaim kaubaartikkel. Vilja istutamisega meie „aeda" anname me festivaliteemale „The garden of a costal village" oma tähenduse. Me seome ajaloo kohaga. Groningeni ümbrus on põllumajandusmaa. Suviti on põllud endiselt täis kuldkollast lainetavat vilja. Aga jalgratas? Kõikidest Euroopa linnadest on Groningen kahtlemata jalgrataste linn number üks: jalgrattaid on siin kaks korda rohkem kui elanikke. Kunstnik Arjen Boerstra liigub jalgrattal justkui läbi aja. Tema kaadrid jäädvustavad festivali melu. Ta paigutab need viljapõllule vana linnamüüri juures. Groningen ja Tallinn, tänapäev ja minevik ühinevad.

"Triiburattad"

"Triiburattad"

Katrin Torn, Tatjana Maslakova

„TRIIBURATTAD"

Eesti  rahvakunst on  eestlaste jaoks  pidev  inspiratsiooniallikas.

Meie erinevate rahvariiete  mustrite  ja tikandite rohkus,

mitmekesisus ning ka märgilisus on kui ammendamatu varasalv mida on võimalik  kasutada  mitmeti.

Oma töös soovime edasi anda Eesti rahvariiete värviküllust ja huvitavat ornamentikat läbi suvelillede.

Kujunditeks on 2 ringi - ratast.Välimised triibulised kui „stiliseeritud seelikud" ja sisemised kui geomeetrilised kaheksakannad. Kaheksakand oli juba  iidses maailmas levinud sümbolimärk ja on ka meie ornamendis kõige sagedasem ja armastatum.

Ta on Põhjanaela sümbolina suunanäitaja, hoides eksimise eest.

 Kaheksa haara ei näita ainuüksi põhja, lõunat, ida, läänt, vaid ka vahepealseid ilmakaari.

Koidu -  ehk õnnetähena on ta ka uue päeva, uue õnne alustaja. See õnnetäht kaitseb kõiki ja kõike.

Välimise ringi mustriks valisime  Muhu ja Jüri rahvariiete seelikute rõõmsad

 kollased, sinised, punased ja valged  triibud.

 Taimmaterjalina  kasutame  suvelilli ja  lehtdekoratiivseid üheaastaseid taimi.

Kaheksakanna ornamendid  on dekoratiivkillustikust.

Triiburattad  on ümbritsetud neid tasakaalustava rohelise muruga.

Saamegi  rõõmu, õnne, kaitstud hinge ja õige suuna  „triiburattad"!

.

ELUMUSTRID väike aed Hallistes

ELUMUSTRID väike aed Hallistes

Merle Kares, Pille-Riin Villem, Tiina Kesküla, Siiri Nõva

Elumustrid

Väike aed Hallistes

Kogu elu ümbritsevad meid mustrid - elumustrid. Selle struktuuri loovad; koht kus elame, toit mida sööme, inimesed kellega kohtume, töö mida teeme, raamatud mida loeme, mõtted mida mõtleme ja traditsioonid mida endas kanname.
Aed on osa elumustrist, kus kõik mida seal näha tahame, on osa ühest suuremast tervikust.

Iga aed on oma omaniku nägu ja seega osa selle inimese elu mustritest.
Meie aia mustri motiivid pärinevad Halliste puusapõlle arhailiselt tikandilt, kus iga motiiv on sümboolse tähendusega ja kogu muster selle looja elufilosoofia kajastaja. 

"Iidsed Seosed"

"Iidsed Seosed"

Alexander Krylov, Urmas Puhkan,

"Iidsed Seosed"

Inimestel tekivad erinevad kujutluspildid ja seosed sõnaga "rannaküla". Kellele tähendab see talutaresid soolase vee ääres ja mereadru lõhna, kellele kõrgeid hooneid ja päevitunud inimesi liivasel rannaribal. Igaühel on see kujutluspilt erinev, kuid alati kuuluvad sinna vesi, kivid ja liiv.

Meie jaoks on sel sõnal teistsugune lahendus, mis jätab inimestele võimaluse ise avastada ja luua oma seoseid. Alati ei pea kõik olema käega katsutav ja silmaga nähtav.

Selles lahenduses puuduvad otseselt külad ja paadid, kuid on olemas paadisild, kui iidne ühendus inimese, maa ja mere vahel.  Aegade möödudes võib sild küll laguneda, kuid ta ülesanne jääb samaks - lähendada merd ja inimest. 

Seda vaadates võib lasta oma kujutlusvõimel lennata. Võib vaadata sillaposte, ja näha neis ainult ühendust maa ja silla vahel, võib vaadata vaid skulptuure ja näha neis ühendust looduse ja keraamika vahel. Milline neist huvitavaim on, see jääb vaataja enda otsustada

„TUULTE AED“

„TUULTE AED“

Mari Maiste, Maarja Tüür

Eesti rannaküla on selline koht, kus peaaegu aastaringselt puhub tuul. Merd ennast sageli näha ei olegi, kunagised rannakarjamaad on aegade jooksul asendunud võsa ja roostikuga. See on üksildane ja karm maastik, kus inimene tunneb looduse ees aukartust.

            Käesolevas töös tuuakse linnaparki  rannaäärse maastiku meeleolu, ühelt poolt tuule tekitatud helide ja varjude kaudu ning teisalt eraldatust ja üksiolemise tunnet rõhutades. Tihedalt istutatud vitspajud ja haavad sümboliseerivad linnakeskkonda integreeritud roostikku. Seda läbib loodusradasid meenutav laudtee, mis viib varjulisse tõrvalõhnalisse paviljoni. Paviljonis on võimalik läbi poolläbipaistvate ekraanide jälgida puuokste varje ning kuulata tuule kohinat puuokstes ja paviljoni raamide külge riputatud tuulekellade helinat. Tekib realistlik, kuid samas muinasjutuline illusioon mere ääres viibimisest.

SUUR AITÄH/THANKS TO: Küllike Reimaa, Anu Tõnnov, Mihkel Tüür, Meelis Mesila, Uku Mesila, Jakob Tüür, Maia Tüür, Kadri Tüür, Margus Maiste, Anna-Liisa Pärt, Martin Mikson, Pärtel Mikson, Tomomi Hayashi, Anu Lilp

SOOVITAME:

Puit ja puidutooted: Teeven Puit OÜ

Haljastus ja taimed: H & T Haljastus, Võlu Aed

Õuevalgustid: Sinatle OÜ

„GARDEN OF THE WINDS"

Estonian coastal village is a place where strong winds are blowing all-year round. Often, the sea itself may not even be part of the visual landscape, as the old plain coastal meadows are overgrown with reed and bushes. This is a lonely and rough landscape where a human being feels respect towards the nature.

            This coastal atmosphere is brought into a city park by means of the sounds and shadows created by the wind as well as by the feeling of seclusion and loneliness. Dense willow and aspen shrubbery integrated into a city environment symbolically refers to coastal reed. A wooden path resembling nature trails leads through the willows into a shady tar-smelling pavilion. There, shadows of tree branches can be observed through semi-transparent screens; the sounds of the wind in the trees and of the wind bells clung to the frames of the pavilion can be listened to. This creates a realistic, but simultaneously somehow fairy-tale-like illusion of being by the sea.

«Lootuskiir»

«Lootuskiir»

Maria Rühka, Andre Rühka

Maa vanus on üle 4500000000 aasta ning mida sügavamalt seda uurime, seda rohkem saladusi leiame. Nähtavas maailmaruumis miljardeid tähti ning mida kaugemale jõuame universumi sügavusse, seda lähedamaks saab seletamatu.
On lahtimõtestatud palju ornamente ja mustreid, aga saladus jääb: on see kõige kaasaegsem muster või hoopiski vanim ornament?

Rannakülaaed ASSOL

Rannakülaaed ASSOL

Autorid/Authors: Rait Karus, Ene Luik-Mudist, Liina Nisu, Kristina Orlova Rajajad/Constructors: Raili Laas, Lys Lepiksoo, Rait Karus, Ene Luik-Mudist, Liina Nisu, Kristina Orlova, Kalmer Holm, Annika Rumvolt, Mariliis Tamjärv, Jevgenia Bašarõmova, Viktoria Nikonorova, Kati Lilientahl, Catty Tirmaste, Laine Laas

ASSOL

„Kui Assol söandas avada silmad, tundus talle kõik unenäona ... laevalagi näis punaste purjede helenduses taevaliku aiana ... Jälle sulges Assol silmad, kartes, et kui ta vaatab, kaob see kõik."

                                                                                  Aleksander Grin „Punased purjed"

Aed „ASSOL" on armastuse aed, mille loomist on inspireerinud vene kirjaniku Aleksander Grini teos „Punased purjed" (1923.) ja kannab romaani naispeategelase nime Assol. Sarnaselt raamatule, kinnitab aed usku ootamisse ja usku armastusse. Purjed punaste maamärkidena on tähtsaimad elemendid loodud maastikus. 

Ideelahendus

Aeda siseneja astub kõrreliste Pennisetum villosum, Stipa tenacissima  ja Miscanthus sacchariflorus vahele rajatud teele, astub üle vee, jalutab mööda istutuskastidest, jõudes kõrvalradadele paigutatud kõrgete punaste toolideni. Kolm tooli on suunatud vaatega merele. Seal on võimalik istuda, lugeda raamatut või oodata. Vee toomiseks aeda on rada katkestatud ruudukujuliste madalate veeanumatega. Taimestiku vaheldusrikkuse ja dünaamilisuse  saavutamiseks on kasutatud erineva kõrgusega istutuskaste, mis on ühelt küljelt läbipaistvad, näitamaks läbilõiget mereäärsest pinnasest. Paekivist ruut on fooniks punasele väikeseõielisele mururoosile  Portulaca grandiflora. Vertikaalsust toovad aeda kõrged purje- või paadikujulised toolid, mis on läbi põimitud punaselt õitsvate ronitaimedega Ipomoea purpurea.

Rannakülas on läbi aegade vaadatud merele, saadetud merele ja oodatud merelt.

TAIMEDE NIMEKIRI

Mururoos Portulaca grandiflora

 Verev lehtertapp ´Scarlett O, Hara´ Ipomoea purpurea

Verev lehtertapp ´Scarlett O, Hara´ Ipomoea purpurea
Ipomoea purpurea (L.) Roth

Verev lehtertapp ´Scarlet O, Hara´ Ipomoea purpurea

 Jänesesaba Lagurus ovatus

 Villane hiidhirss Pennisetum villosum

 Halfa stepirohi  ´Angel Hair´ Stipa tenacissima

 Amuuri siidpööris Miscanthus sacchariflorus

 Hall aruhein ´Elijah Blue´ Festuca glauca

 Teravaõiene kastik ´Karl Foerster´ Calamagrostis x acutiflora

 Harilik ussikeel Echium vulgare

 Aed-kukekannus Delphinium x cultorum

 Suureõieline laikellukas ´Perlmutterschale´ Platycodon grandiflorus

 Harilik kurgirohi Borago officinalis

 Kamm-soohein ´Aureomarginata´ Spartina pectinata

"Mere koorem"

"Mere koorem"

Anne Erik, Kaisa Kangur, Triin Orav, Juula Saar

Mere koorem

Meri saatis sõnumi. Pudelipostiga. Lugesin.

LOGELDES, ELADES
mööduvad päevad, kuni selgub,
et tuleb võlgu maksta. Vähemalt osa
võlgadest tuleks vahepeal maksta. Ära. Siis võib jälle

mõnda
aega vahtida tähti (neid tundmata),
unenägusid,
mitmesugust kuud,
kuulata mere, mere, mere mühisemist
liikumatut
oma suurtes raamides. (Paul-Eerik Rummo)

Sulgesin korgi ja viskasin pudeliposti tagasi lainetesse.

Läänemeri on paljude rahvaste meri. Siiani oleme elanud võlgu - võtame, aga tagasi ei anna midagi. Selline isekas elamine on viinud mere taluvuse kriitilise piirini. Võib-olla oleks aeg võlad vahepeal tagasi maksta. Vähemalt osaliselt, et saaks jälle edasi elada.

Rannaküla aed viib mõtte traditsioonilisele väikesele mereäärse talu aiakesele. Koduaiad on ilusad ja inimesi huvitab, milline nende koduümbrus välja näeb. Läänemeri on üks saastunumaid meresid maailmas ning tema olukord muutub üha halvemaks. Võib-olla peaks mõtlema kaugemale, suuremalt, laiendama kodu mõistet, et inimesed saaksid uhkusega Läänemerd oma kodumereks nimetada.

"Pidu meie õuel"

"Pidu meie õuel"

Keili Vahermägi, Merike Viilup

„RAHVUSMUSTRID"               PIDU MEIE ÕUEL 

Rahvusmustrid ja -värvid on iga rahva au ja uhkus. Need on värvid meid ümbritsevast  loodusest. Need mustrid tunneme me alati ära, sest need olemegi me ise. Seepärast pani eestlane needsamad värvid ning mustrid oma rahvarõivastesse.  

Rahvarõivast kui rahvussümbolit kantakse ainult pidupäeval, teda hoitakse ja hooldatakse. Tema valmistamine on pikk protseduur, mis algab lambakasvatusest villa saamiseks kuni kangastelgedel kootud kangast seeliku valmimiseni. 

Seelikukanga kudumiseks värviti lõngad taimevärvidega. Meie stiliseeritud kujunduses annavad taimed oma fooni, et saaks esile tulla värviküllane Kadrina naise triibuseeliku värvides lõbus ring ning muud elemendid.  

Aia keskses osas ümbritsevad suuremat ringi tapuaia postid, mis sümboliseerivad kangastelgi, millel seelikuring on „kootud". Kaks väiksemat ringi on kui vokirattad, mis usinalt villa ketravad. Kui seelik on valmis - võib pidu alata.  

Aegade algusest peale toimunud pidustuste tippsündmus on alati olnud tule - lõkke ümber tantsimine. Meie lõket sümboliseerib pilgupüüdja suure tantsuringi keskel. 

Tulge meie peole! 

"Sümbol"

"Sümbol"

Tatjana Geroiskaja

Eesti

Riiklikke sümboleid Eestis:

Lisaks kolmele peamisele riigi sümbolid valis Eesti riigi lille, riigi linnu. Eestil on isegi oma riigi kivi, haruldus muude hulgas riiklikke sümbolite seas. Viimastel aastatel on kõik kolm on saanud ametliku staatuse.

Kampaania valida riigi lill oli korraldatud Eesti  looduskaitse seitse poolt. Aastatel 1967-1968.  toimus TV võistlus. Lemmik lill oli tavaline rukkilill. Valides lilli  kaaluda mitmeid tegureid: dekoratiivsed, lihtsus  kasutada kunstis  ja kohalikku päritolu. Rukkilillil kasvab Eestimaa pinnal rohkem kui 10 000 aastat, alates ajast, mil inimestel ilmus esimest korda Põhja-Euroopas üldiselt see lill kasvab rukis, nii et see meenutab eestlaste oma igapäevast  leiba. Rukkilille lill on eristusvõime graafiline ülevaade ja kunstnikud kasutavad sageli seda dekoratiivne element. Rukkilille ka kaunistab tüdruk pidulike  pärgi. On võimalik, et aastal 1968  valiti  rukkilill riigi lilleks  teise olulised  põhjusel: kuna inimesed arvased  et  keelatud eesti lippul sinine värv  kui "rukkilillesinine". See tegi rukkilille vastupanu sümboliks.

National lind - Suitsupääsuke, oli tuttav külaline Eesti kodudes. Tema säutsumine võib kuulata peaaegu all katuseräästas iga põllumajandustootja maja või ait. Kui lind leiab sobiva prao katuse või purunenud aken, võib ta ehitada  oma  pesa maja sisse. Suitsupääsuke valiti kuuekümnendad alguses eesti ornitoloogite poolt  eest rahvu linnuks.

Lubjakivi (Eesti on paks kiht lubjakivi) .Vimasena (mai 1992), et riiklikkuks  sümboleks  Eesti valiti  hall lubjakivi. Eesti on paks kiht lubjakivi, mida saab näha  Põhja  ja Lääne-Eestis  järskudel kalastel. Enamik losse, kirikuid ja taludes laialt  levinud  kiviaedu on ehitatud paekivist. Tänu eesti lubjakivi maardlat  uuringule toetlasid  Eesti teadlased on toetasid ideid  kuulutada kodumaine lubjakivi eesti rahvuslikuks kivi.

Mitteametlikut  sümboled. Nagu mis tahes muus riigis Eestis, muidugi on ka teisi objekte, mis on mitteametlik sümboolne tähendus. Näiteks tamm  on pikka aega peetud pühaks  puuks. Eesti asub põhjapoolseim  piirkond oma elupaika. Tänu  tammega sega metsadele on riigsl  viljakas  muld. Rahvuslikeks  väärtusteks  loetakse ka mõnengaid  hooneid ja mõnede  hoonete detaile. Näiteks  Vana Tooma tuulelippu,  Tallinna Linnahall torni, Toompea lossi ,Pika Hermanni torni ja Narva jõe lääne kalda  asetsevas Narva linnust , mida  on pikka aega peetud piiri ida ja lääne vahel.

Paljud nendest sümbolitest  on jaatvestatud   on eesti  müntidel  ja paberrahal . On kõik müntidel näete vapilõvised. On pangatähtede nimiväärtusega üks kroon kujutatud Toompea lossi.  2 krooni - Tartu Ülikool.5 krooni-Narva linnus. Suurim  eest tamm ehib  kümne kroonid, ja nii edasi. Kõige kallimad rahatähte , viiesaja kroonilist, kaunistab  lendava suitsupääsukese pilt .

 Eesti on rikas või riiklikke sümbolite poolest, nii ametlike  kui  ka  mitteametlike, mis on kallid  oma rahvale. Kui vanad tutavad sümbolid olid keelatud ja tagakiusatud  siis  tekised uued, mis nüüd oma korda muutusid vastupannu sümboliteks. Kõik Eesti märgid, nii vanad kui uued on väga eluvõimelised. Nad kehastavad Eesti rahva tugevust, elurõõmu, püsivust, osavust  ja tööarmastust .

Vana kaluri unenägu

Vana kaluri unenägu

TAIVI LIPPMAA, ANDRES VAINU, ANTON VAINU

Vana Peipsi kalur võtab pudelist viimase lonksu, toetub päevinäinud paadi servale ja unistab. Unistab sellest, et ta on Peipsi Kalurite Kuningas...Järvest pistab pea välja kuldkalake ja ütleb: "Mida soovid mees, see kõik onsinu võimuses." Soovib siis mees, et järves elu keeks  ja tema valdustes kasvakspuu, mille viljadeks kalapüügiload kuldkalakestele.Et päeva saabudes tervitaks teda kalade koor ja karbid kummardaksid aupaklikult. Et kõrkjad kallutaksid oma päid tuules ja saadaksid oma sahinaga ta und. Et kõht oleks alati täis ja sõbrad ligidal...Viimased päikesekiired kaovad, mees ärkab. Selja taga vaikib Peipsi seisev vesi, võrguload on aegunud, kõht on tühi ja silme ees on ridamisi vaid sibulad, sibulad, sibulad...